Sunday, December 10, 2006

Iidmaa

Valu
Viha
Surm
neid ühendab Iidmaa.

Vere tilk kord kukkus.
Veega segunes,
kuid iial ei kadunud.

Korduvalt kutsutud
On Veri Pisar
ja tulnud oma käskijale vasta.


***

Vihane tuul, mööda maad aina jõudu allutab.
Hingi endas kogub, anastab, vallutab.
Kord sarnane loits siin mail laastas,
kui isand Must endile abi vaatas.

Ei olnud abi elavaist,
neid allutada olevat mõtetu.

Leidis ustavust surnuist,
nende kindlust vankumatu.

Nüüd rända surmakarjane,
lenda siit ja vii sõnumit neile vereihkajaile.
Laula und kaarnake,
neile öistele hulkureile.

...unetuile...


***

Laulan und sul surnukene,
vereiha sus kasvatan.
Ärka üles, sind kutsun
sõdima iidse au nimel,
mis meid kunagi ühendas,
musta lipu alla...