Sunday, February 18, 2007

"Hõberoose kastavad vaid pisarad."
Tuul, silitab põski,
Järved ja jõed nõrgalt värisema lööb.
Kõik nii kaunis ja parem olla ei võikski,
kuid siiski miskit mu sees, justkui hinge sööb.
Ei tea kust alustada,
ei ole kedagi näitamas teed.
***
Tuuleke vaid jaksab liigutada,
lükkab veidike eemale mu põsilt veed.
Ja igast pisarast saab jõgi ja järv.
Peeglid, mis meenutavad kõige kurvemat:
Hõberoosi värv,
vaikselt särades,
lõpuks kustudes...
Ei hoolitse keegi...
vaid üksildased pisarad sinuni jõudvat...