Hämarik...

***
Pimedaim hirmu vorm.
See ei ole võõras meile...
ei ole see äikesetorm
ega pimedus, mida nähti eile.
See tuli, kaugelt.
Keelatud mägedetagant:
Nagarothi lumimaadelt.
Näita ette..
...Kes ei kardaks nende südant...
***

Lüürikat

"With us"

I want to make you suffer,
feel bad about your life.
Im the Butcher
with the bloody knife!

Blood from your body
will be drinken.
Flesh of your body
will be fed...

...to the bloodhounds!


In distance we hear howling of the wolves.
They are near, enjoy it while you can.
watch how your destiny solves
in a wave of the hand...

...The keeper of the hounds!

Death is the answer to you questions.
No more feeling will be done... Fear!
Your corpse will rot in this world,
and raise in our, oh dear...

...You will like it more than life!

You now see the bloodhounds
with their keeper... releaser of pain.
You hear the last voices of The Deth Sound.
You are now forgotten, all alone...

With us...

***

II

Ukse paugu hääl kajab läbi verise koridori ja vaikselt hääbub.

Tõstis pea ja astus edasi mööda seda koridori. Iga pilgutuse järel süttis põlema uus küünal, mis teed valgustas teekonna lõppu. See tundus nii pikk, et ta suutis isegi mõned salmid meelde tuletada... "Pestis eram vivus - moriens tua mors ero, mu arm..."
Juba nüüd kuis mees oli möödunud uste võimalustest, saabus ta viimasesse. Avas selle. Lahkumine...

"Mind oota seal! Pea tulen ma.
Et sünges orus kohtuda..."


Ta jooksis mööda alleed, mis viis mõisast eemale oru poole, sest seal lubas tema, kauneim kõigist, kohtuda noormehega. Mis sellest ,et too tundub olevat vaid viieteistkümnene ... Raagus puud ja langenud lehed mööduvad jooksu kiirusel.

Org paistab, "oh öö... pisaraid ja saladusi..."

... Mitmes õhtu juba otsas...

***

Kõnnin mööda ranna joont,
tuul juustes mängib.
Ta veresoont,
Külmutab
Lained möirgavad mu kõrvus.
Olen kuningas nende keskel
Märkan, Sõrmus
mille kinkisid, kaotasin siin kallastel...
Ma silitan su põske...
Vaatan sulle silma,
samas eiran neid kui lõkse.
Koos trotsime seda pimedat ilma...
Suudlused, meie huuled...
Puutusid hellalt kokku
kuis nõrgad sisemaa tuuled.
Ja siis rebisid lahku.

Rebis lahku me hinged.
Hävitas mu unistused.
Põrmustas mu lootused

Mäletan vaid üht selles öös...
Su käed olid külmad.

***

*Stseen Ballisaalis, Siid kaardinad akna ees, tuules vaikselt lehvimas, Orkestri pillid ühes ääres, On veel tunda värsket Peo aurat, täiskuu paistab läbi siidide ja raagus puude... Keset saali seisab isik..."

"Melanhoolia, kord lõppeb see... " ning ta astus saalist, teda saatis kuupaiste ja õrn meretuul.
Korraks seisatas ja vaatas tagasi... "Pisarad ööse ma peitsin ja vastust ei loodagi saada... Saladused, vaid saladused mida sa kallis ei reeda, oh öö.. oh öö , Pisarad..." Seejärel keeras ta selja saali poole ning astus uste poole. Ta avas jõuliselt uksed ja seejärel pauguga lõi seljatagant kinni...

Öökulli silmad kuklas...

"Oh öö, sulle pisaraid poetan!"

Öö, pimedus omaette,
mind ja mu tegusid jälgid.
Pisarad poetan vette,
kui me hinged nälgind.
Seepärast ma olen sinule
oma keha ja hinge kinkinud,
pühendusega tuhmunud valgusele,
mis mind alati on valgustanud.
Oh öö, sinusse matan mure.
Sinule usaldasin ka saladused,
sest sa ei räägi, ei lahku, ei sure...
meid tapavad kõigest reetmised.

Oh öö, hoolitse mu eest hästi,
ära lase mu hingel kooleda...

***

Tapvalt pask võimis?

hihöähh?

***

Sa teadsid mida tahtsin,
või siis mitte.
Sinu püha aurat ma segasin...

Üritasin sind toetada.
Ka kõige hullemas segaduses,
lootes, ehk viitsid märgata.

Sa soovisid mind näha,
tõestada endale või mulle?
Seda ei saa vast iial teada...

Seal me siis kohtusime,
Teede alguses.
teretasime..

Vaikusest tuli igatsus,
Sa suudlesid tühjust.
Mis oli see puudutus?

***

Tuul puhub ja tähed säravad meile peale. Ka kuu valgustab melanhoolsete isikute õhtuid...

Saaga jätkus sealt, kus Neiu tühjust suudles, ...

Kuulutus!

Olen noor vallaline meessoost isik, Ei oskagi öelda oma perekonna seisu, Murtud südamega. Teen süüa , koristan kui vaja ja olen muidu tore ja suhtlemis aldis, Kõik türklased hoidke heaga eemale.

aehh...

Draakon...

"Kuulutus"

Kuulake kõik!
Oma südant ma müün,
kes saab mind nüüd!
Mind omada ja orjastada,
olen su nukk, mängi.
Mängi muga kuni teed viivad sängi.
Ei saa
mind petta ega armastada,
olen vaid nukk,
hoian heaga end sinule.

Seal on "aga" sees.
mu sisimas on silmad vees.
Suurest kurbusest ja armuvalust,
mind laastavalt tapab.
Kuulen, surm mu poole kappab.

End sinule hoidsin,
koos sinuga end leidsin,
kuni Pikne meid lahutas,
oma käraga pahandas...

Sind polnud enam,
aga koos oleks olnud kenam...

Ei saa enam kuulutada,
et sain armastada
sind.

***

Taara on meiega! Tarapita!