Hüvasti!

November. 28. 2006

Toivo Kalmann
Puhka rahus ja
saada mu isale tervisi,

palun!

Must... valge... sinine...

On Must
taevas täis sadu kiirgavaid,
ja need ongi, mis varjavad ust,
mille taga on peidetuid maid...

On Valge
sealne pind, see on lumeall...
ning varjab nende tõelist palge,
milleks on kõrge mäed eemal...

On Punane
mägedest eemal kants,
nii uhkena, kuid ka vanana.
... seal on mattumas kõnts...

On Sinine
meri, mis saalidest paistab.
on aeg pime, hiline...
Justkui keegi mõistab.

On värve,
mida ei näe...
ei tunne,
ei taha,
aga peab...