Thursday, November 29, 2007

Surnuist ärganu, vaikusest vaevatu.

Ärganu, vaikusest vaevatu.
Keset teadmatust kombates
jalutamine rannas, seletamatu
rahulolu, laineid vaadeldes
mõtlen lähedastele,
minevikule.
Siis taas magama jään,
unne suigutan vaevatu.



2 comments:

Milady Verity said...

Homme paistab jällegi päikene.

Terry, Ork, Birgitta said...
This comment has been removed by a blog administrator.