Jäle...

Tunnen jäetuna tühjusesse.
Mind on petetud,
Pistodaga torgatud südamesse.
Laip metsadesse viidud.

Seal ma mädanen,
ootan sõnu häid.
Aga mis ma ikka virisen.
Sa ei vaevunud, sa eemale jäid.

Võibolla kujutan seda ette,
kuid tundub valus see.
Mu hinge kette.
Viskab üle.

Noh, lootus sureb viimasena.
Olgu see tõsi,
ei taha jääda taas üksikuna.
Roosi õisi...