Saturday, October 15, 2005

II

Ukse paugu hääl kajab läbi verise koridori ja vaikselt hääbub.

Tõstis pea ja astus edasi mööda seda koridori. Iga pilgutuse järel süttis põlema uus küünal, mis teed valgustas teekonna lõppu. See tundus nii pikk, et ta suutis isegi mõned salmid meelde tuletada... "Pestis eram vivus - moriens tua mors ero, mu arm..."
Juba nüüd kuis mees oli möödunud uste võimalustest, saabus ta viimasesse. Avas selle. Lahkumine...

"Mind oota seal! Pea tulen ma.
Et sünges orus kohtuda..."


Ta jooksis mööda alleed, mis viis mõisast eemale oru poole, sest seal lubas tema, kauneim kõigist, kohtuda noormehega. Mis sellest ,et too tundub olevat vaid viieteistkümnene ... Raagus puud ja langenud lehed mööduvad jooksu kiirusel.

Org paistab, "oh öö... pisaraid ja saladusi..."


No comments: