Tuesday, October 11, 2005

Öökulli silmad kuklas...

"Oh öö, sulle pisaraid poetan!"

Öö, pimedus omaette,
mind ja mu tegusid jälgid.
Pisarad poetan vette,
kui me hinged nälgind.
Seepärast ma olen sinule
oma keha ja hinge kinkinud,
pühendusega tuhmunud valgusele,
mis mind alati on valgustanud.
Oh öö, sinusse matan mure.
Sinule usaldasin ka saladused,
sest sa ei räägi, ei lahku, ei sure...
meid tapavad kõigest reetmised.

Oh öö, hoolitse mu eest hästi,
ära lase mu hingel kooleda...

***

Tapvalt pask võimis?

2 comments:

Liilia said...

...on hetkede sära taas tuhmund su ees
hoia pea püsti sõber -sa oled MEES
anna endale andeks ja vabasta tusk
sind edasi viib sinu kindel usk.

Öösse end ära peida, öö su endaga viib
sa oled ju elus- öös on surmapiir
Sa vaata tõele otsa, ära kõrvale keera pead,
öös on hetki ja päevas on asju, mis on head!

:)

Kontmeister said...

Tänan... kuid pole minu tass teed see päevavalgus... kahjuks...

Hea teada ,et ka keegi loeb ja märgistab mu väikest luule kogumikku...